
Kuidas leida aega iseenda heaolu suurendamise jaoks?
Aeg on meie kõige väärtuslikum vara. Seda on meil kõigil ühepalju, aga kulutamisviis on kõigil erinev. Oma klientidega ja ka teistega suheldes kuulen väga tihti aja puudumise faktorit just eelkõige vabandusena, miks mitte midagi teha või miks soovitud tegevused jäävad tihti tegemata. Olgu selleks siis ise enda tervisliku toidu valmistamine, trenni minemine, raamatu lugemine, jalutama minek jne. Tihti kiputakse aega näpistama just nendelt tegevustelt, mis on tegelikult Sinu enda heaolu suurendamise aspektist kõige olulisemad. Kipume lükkama enda soove ja tahtmisi tahaplaanile, et hoolitseda teiste eest ja tulla neile vastu. Olen nõus, et mingites situatsioonides on see kindlasti vajalik, kuid peaksime siiski kasvõi tagantjärgi suutma leida selle aja iseenda jaoks, et olla ise energilisem ja rõõmsam. Me ei saa täita teiste inimeste vajadusi ja nende eest hoolitseda, kui meie enda rahulolu ja enesetunne on kehv, sest me pole saanud täita enda soove, vajadusi ja täita oma “heaolupurki.” Toon välja mõned soovitused ja nipid, kuidas siis ikkagi leida aega, et tegeleda iseenda vajaduste ja heaoluga selles kiires elutempos.
Planeerimine on võti
Kui Sul on kindla ajagraafikuga töö, perekohustused ja muud olmetegevused, siis ilmselgelt see kõik nõuab aega. Võibki tunduda, et kuidas ja kust ma võtan veel selle aja, et teha trenni, lugeda raamatut, minna jalutama või tegeleda mõne muu tegevusega, mis pakuks mulle rõõmu ja naudingut. Mina usun, et kõik on kinni planeerimises. Mind ennast aitas ka näiteks mõtlemine sellele, et jaotada ära kõik tunnid päevas ja millele see aeg kulub. Näiteks: 8h uni, 8h töökohustused, 2h perega/lastega, 1h pesu/hügieen, 1h kodused tegevused/koristused jm, 1h toiduvalmistamine, 1h transport jne. Vaata palju, Sul aega üle jääb ning kuidas Sa seda ülejäänud aega kulutad. Kui jäigi 1-2 tundi, siis mõtle, millele see PÄRISELT kulub. Tihti saame läbi mõeldes vastuseks, et see aeg kulub enamasti tühja-tähja peale nagu näiteks sotsiaalmeedias scrollimine, Netflixi vaatamine vms. Päriselt aga saaks selle 1 või 2 tundi aga praktilisemalt kasutusse võtta, et täita iseenda heaolupurki.
Mõtle kõigepealt, et mis aja jooksul päevas Sul need paar tundi üle jäävad. Kas see on pigem hommikul enne tööd, lõunapausi ajal või hoopis õhtul pärast laste magama panemist või pärast kõikide kohustuste lõpetamist? Leia enda jaoks kõige mugavam kellaaeg ja hakka planeerima realistlikult selle aja kasutamist ja planeerimist vaid ISEENDA jaoks. Kui see aeg on näiteks hommikul enne tööd, siis Sa võidki pühendada selle tund aega näiteks mõnele tegevusele, mida Sa naudid ja millega Sa saad oma päeva alustada positiivsemalt. Olgu selleks hommikujooks või jalutamine, jooga, märkmikusse kirjutamine, raamatu lugemine, hommikukohvi nautimine iseendaga, meditatsioon, kiire kodune trenn, käsitöö või mõni muu “salajane” hobi, iluhoolitsused vms. Sama kehtiks ka ükskõik mis muu kellaaja osas päeval. Kui tegevus on planeeritud, siis suurema tõenäosusega me seda ka teeme. Eriti, kui Sa ka tead, et Sul pole samal ajal teisi segavaid faktoreid – kõik kohustused on tehtud või pole nende aeg veel kätte jõudnud, teisi pereliikmeid pole kodus või nad näiteks magavad alles jne. Sa suudad siis olla päriselt kohal ja tegeleda vaid selle asjaga, mille oled enda jaoks planeerinud. Loomulikult võib ka need “vabad tunnid” päevas jaotada mitmeks osaks. Näiteks hommikul pool tundi lugemist, lõuna ajal pool tundi jalutamist, õhtul tund aega trenni jne.
Räägi oma lähedastega
Kui Su päevaplaan on suuresti seotud ka teiste pereliikmetega, siis aitab kindlasti nendega sellest rääkimine, et leida aega iseendale. Võiks mõelda läbi ja panna paika aeg iseendale kooskõlastades selle oma elukaaslasega või muu leibkonnaga. Pannagi paika näiteks, et teatud õhtutel kindlal kellaajal on Sinul trenn või hobi ja sel ajal näiteks elukaaslane tegeleb lastega vms. Kui võtad selle aja endale hommikul enne teiste ärkamist, siis ei peaks teoorias isegi selgitusi jagama, sest kui teised pole veel oma päevatoimetustega alustanud, siis Sina saad rahulikult hetke iseendale nautida. Kui Sul on aga see vaba aeg hoopis lõuna ajal, kui näiteks lapsed magavad, on lasteaias, siis kasuta võimalusel seda aega targasti ja pühenda iseendale. Koduste toimetustega jõuab alati tegeleda. Kindlasti tundub “ahvatlev” hakata kodu koristama, pesu pesema jne, aga mõtle sellele, et kas see täidab Sinu energiapotti, muudab Sind rõõmsamaks, pakub Sulle uut elujõudu? Kui kasvõi pool tundi või 15 minutit kodust joogat muudab Su enesetunnet ja suurendab rahulolu, siis lükkagi pesupesemine veidi edasi ja tee see liikumine iseenda jaoks ära! Kui Sul on töökohustuste kõrvalt näiteks tund päeva keskel vaba, siis mõtle, kuidas Sa selle kulutad. Kas jutustad kohvinurgas tühjast-tähjast kolleegidega või saaksid Sa hoopis minna jalutama, lugeda paar peatükki raamatut, teha kiire trenni jõusaalis?
Meie suurim ajaröövel
Uurisin ka oma Instagramis, et mis on see üks suurimaid takistusi iseendale aja võtmises ja vastuseks tuli mitme poolt telefonis scrollimine. See on tänapäeva ühiskonna üks suurimaid probleeme ja ajaröövleid. Me kipume end unustama telefonisse, vaadates teiste inimeste elusid, visualiseerides, kadestades ja võrreldes. Märkamatult on tihti pool tundi või tund möödunud, ilma et me seda tähele paneksimegi. Samas kipume aga samal ajal ütlema, et meil pole aega trenni teha või raamatut lugeda. Kuidas siis aga olla võimeline panema see telefon lihtsalt käest ja tehagi tegevusi, mis on meile nauditavad ja rahulolu pakkuvad? Üks lihtne soovitus on taaskord PLANEERIMINE. Kõlab klišeena, aga nii ta paraku on. Kui Sul on päevaplaan ees ja seal on konkreetselt ajaliselt paigas, millal Sa aega iseendale pühendad, siis on tunduvalt lihtsam sellest kinni pidada. Üks nipp võib ka olla teadlikult telefoni “unustamine” kusagile, kus see pole Sul sel ajal käeulatuses või hoopis interneti või teavituste väljalülitamine. Küsi iseenda käest, et millest Sa reaalselt ilma jääd, kui Sa tund aega ei vaata sotsiaalmeediat? Samal ajal vastandina, mida Sa saavutad, kui Sa tund aega pühendad iseenda jaoks? Usun, et need vastused on kindlasti teise küsimuse kasuks ja lõppkokkuvõttes telefonist eemal olles ei kaota Sa mitte midagi muud peale oma väärtuslikku aja, mille Sa oleks saanud pühendada tehes oma meelistegevusi ja suurendades oma heaolu.
Teised on olulisemad, kui mina?
Mitte keegi siin maailmas pole olulisem kui SINA ISE. Sina oledki prioriteet. Keegi teine ei hoolitse Sinu eest nii nagu Sina ise. Sellepärast ei peaks ka Sina mõtlema esimese asjana teiste peale, vaid iseenda peale. Loomulikult ei saa me olla egoistlikud, kui meil on lapsed või teised hoolealused, kes vajavad meie tähelepanu. AGA me ei tohiks suruda enda vajadusi sellepärast tahaplaanile. Enda vajadusi saab edukalt täita ka teiste vajaduste eest hoolitsedes ja tehes seda läbi planeerimise nagu ka eelnevalt välja tõin. Kui Sa ise oled õnnelik ja Su heaolu on kõrge, siis Sa suudad ka teiste eest paremini hoolitseda – olla parem elukaaslane, parem lapsevanem, parem kolleeg, parem sõber jne. Sellepärast minu soe soovitus ongi see, et planeeri endale aeg iseendale ja Sa näed, kuidas Sa suudad ka paremini toime tulla teiste eest hoolitsemise ja nende vajaduste täitmisega.
Soovitused iseendale
- Planeeri! Päevaplaan, nädala plaan, kuu plaan. Mis iganes Sulle sobib. Leia need ajad, kus Sa saad aega pühendada vaid iseendale.
- Priotiseeri! Pane paika just need tegevused, mis suurendavad Su heaolupurki. Elimineeri oma vabal ajal tegevused, mis tekitavad Sinus negatiivseid emotsioone või mida reaalselt Sa ei pea kohe tegema.
- Ära tunne ennast halvasti! Aeg iseendale pole mahavisatud aeg. Sa ei pea selgitama seda teistele, sest see on SINU AEG SINU JAOKS.
- Väldi ajaraiskamist! Aeg iseendale, ei tähenda aega sotsiaalmeedias. See aeg on Sinu meelistegevuste jaoks, mis suurendavad Su heaolu.
- Sina oled olulisim! Enda heaolu suurendades, saad suuremat väärtust pakkuda ka oma lähedastele. Olles ise õnnelik, märkavad ja näevad seda ka teised Sinu ümber.
Olles ise nüüd ka lapsevanem, siis mõistan, et iseendale aja leidmine on kindlasti keerukam, kuid mitte võimatu. Teadlik planeerimine ja aja kasutamine targasti tulevadki siinkohal peamisteks abimeesteks. Muidugi ka lähedaste/elukaaslase tugi. Kuidas Sina oma aega iseendale planeerid? Kas see on pigem keeruline või tuleb Sinu jaoks lihtsalt? Mis on sinu go-to tegevused, kui veedad aega iseendaga? Mõtiskle selle üle ja soovi korral jaga ka minuga.
Loodan, et postitusest oli vähemalt ühele inimesele kasu või pani mõtlema.
Aitäh Sulle, et lugesid!